kui ühtegi pattu siis lahkudes
pühapäev, 25. juuli 2021
.
kui ühtegi pattu siis lahkudes
laupäev, 24. juuli 2021
Hirmukartus
Roosilt on langenud viimane õis
ning alles on jäänud vaid nupp.
Mis minuga ometi juhtuda võis?
Olen arglik kui vaikiv nukk.
Kui olin veel laps, muru peal haljal
polnud mul muret, kes näeb või ei näe,
mäletan, jooksin täiesti paljalt,
vahel sipelgapessa torkasin käe.
Lakast sai hüpatud kolm meetrit alla,
et kukkuda pehmesse heina.
Kas sadas lund või vihma kallas,
kunagi toas ei passinud seina.
Ainuke mure küll tol ajal oli,
herned kas juba on kasvand?
Ja ka vahel, kui nägin postiljoni,
kirjasõber kas juba on vastand?
Ilusad, vapramad, lihtsamad ajad,
kui öösel salaja mindud sai metsa.
Ei kartnud turnida lagunevas majas
ega hiljem selle eest saada vitsa.
Kuid lõpuks leidsid ka minu üles
kõiksugu hirmud ja para.
Nüüd neid kannan kiivalt süles
nagu oma ainukest vara.
Aastad on möödunud, vembuvett rüüpan,
enam puu otsagi ei julge ronida.
Ohates uue sigari süütan
juba peaaegu kustunud koniga.
tädi teraapia
Olgu Sinus julgus oma sisemuses sütitada valgus selle pimeduses Olgu Sinus rahu teiste piirangutes mis Sinusse ei mahu muuda viirastuseks .
-
kuidas sa lased minu isiklikku ruumi sisse deemonid kes siia ei mahu? tulin maale, kus kased, et saaks kõndida puuni & kus ilus veel on ...
-
istun haiglas pole midagi selles paigas mida sinagi ei teaks istun haiglas pole miskit selles paigas mida kisti välja peast ainult laman...
-
teist korda ei tule