Ma olen liiga täis. Ma ei mahuta enam rohkem. Võiksin kõik üleliigse laiali jagada, aga mul ei ole, kellele jagada. Kõik on samamoodi täis. Või parasjagu mittetühjad. Mul on kellelegi rohkem anda, kui mul kunagi olnud on, ma võiksin ära anda kõik ja veel juurde tuua, kõik võin ära anda, kogu maailma, kuid valu võtan endale. Seda ma kogun, et täita tühjenevat ruumi minus eneses.Tühi olla ongi valu.Hullem, kui see, mille sa mulle annad.Ma hoiaksin seda siis eneses, et sa selle unustaksid. Kuid me ei saaks mitte kunagi koos enam teineteisele silma vaadata, sest siis sulle tuleks see meelde.Sest see voolaks mu silmadest, hingest, totrusest ja tõest. Minu tõest,