Kell sai juba neli. Ma pole veel oma madratsilt tõusnud, vaatan oma aknast välja, mille kardinapuu on alla kukkunud ja õnnetud kruviaugud koguvad akna kohal tolmu. Mitte midagi ei liigu. Isegi vihmatilgad on klaasidel paigal, ei voola, ei saja juurde. On vaid liikumatus.
Suvi on järjekordselt läbi saanud.
teisipäev, 6. september 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)
Mõned inimesed
mõned inimesed iialgi ei muutu torgivad teemasid, mis nendesse ei puutu oma elu elada katsugu ja suutku tunne, nagu mängiksime ikka “Nelja r...
-
Vahepeal jääb mulje, nagu inimesi kutsutaksegi enda juurde selleks, et saada seda head tunnet, mis tekib siis, kui nad lahkuvad. Selline sa...
-
täna öösel ilmnes tõde on mu vanaema rase isal sünnib vend või õde ma saan uue sugulase kuid vanaema pole ammu toonud lapsi ilmale ei tea ka...
-
laman pimedas metsas kus mullane pinnas mõtlen sinust kes sa oled seal linnas siin tumedust matavad tähed mõni alles sünnib, mõni just sureb...