Ootasin kannatamatult aega, et saaks võtta su sülle.
Sisenesin poodi, valik sinust oli lai,
tahtsin kõike, tahtsin üleni, võtsin nii palju, kui sain.
Veinina lasid mul juua sind alla,
viskina täitsid mu põhjatut klaasi.
Nüüd kibeda viinana kurku sind kallan,
langenud olen ma joomarlusfaasi.
Oled mu brändi ja oled sangria,
ma tean, et tarbin sind liialt.
Ma olen sust haige, sa tekitad sõltuvust,
end sinuga täidan, kuni silme eest must.
Ma tean, seda varjata on ääretult raske,
sama ääretu, kui on mu veinipokaal.
Ma joon sind, mu kaste,
kuni jätab mind tasakaal.
Hommikul ärkan, mul jälle on paha,
kuid lihtsam on võtta juurde, kui jätta sind maha.
Kell peagi saab kümme, vahin osuteid kellal.
Jooksen jällegi poodi, võtan sülle su hellalt...
