vahel tahaks naerda
lihtsalt, ilma põhjuseta
aga ma vajan veel aega
sest mind võidakse petta...
mul on sees veider tunne, mis meenutab mulle armastust...
aga ma ei tea, kas ma puudutan seest- või väljaspoolt seda armastuse ust...
ilmselt siiski väljast, sest ukselink on külm. Ma pole kindel, kas ma just tulin sellest toast õue ja sulgesin enda järel ukse, kuid pole jõudnud veel kätt ukselingilt tõsta, või olen ma alles sisenemas, kuid pole jõudnud ukselinki alla vajutada. Siin ma seisan, käsi ukselingil, teadmatuses, kas ma olen tulemas või minemas.
ma vist ikkagi tulen alles, sest mul ei ole eriti külm. järelikult pole ma kaua siin külmetanud. aga ma ei taha veel koju minna, sest ma tunnen ennast hästi. mul ei ole paanikahoog, ma ei ole kurb. järelikult juhtus sinu kodus midagi, mis tekitas minus heameelt. kõik oligi võib-olla hästi, kuid siis ma tõusin ja mõtlesin, et lähen koju, et sa tuled mulle järgi ja palud, et ma jääks. Sa ei tulnud mulle järgi, aga ma ei tea, kas mul oleks nüüd peale seda veider uuesti sisse tulla? et teen ukse lahti ja tulen istun teie juurde, keegi viskab mulle õlle näppu ja vaatame kõik koos telekat, vessu voolik käest kätte käies. või juhtub hoopis nii, et ma teen ukse lahti, astun tuppa ja keegi ei paku mulle midagi, mind heidetakse ringist välja ja kõik on ebamugavas seisus, mõtlevad, et ma pidin juba ära minema, miks ma jälle siin olen. ma ei tea, mida sina tahad. sellepärast ma ei julge astuda ühtegi sammu. ei tagasi sinu juurde ega ka edasi kodupoole. sest äkki, kui ma nüüd koju lähen, ei näe ma sind enam kunagi? sa mõtled, et ma läksin ära, sest ma ei viitsinud sinuga olla, et mul hakkas igav ja sa ei söanda minuga uuesti kontakti võtta, arvates, et ma ei taha enam... surun kätt lingi külge, ei julge seda sellelt veel tõsta... käel on jube külm. ma vaevu veel tunnen seda. okei, mõtlesin välja, et lähen sisse. saagu, mis saab. avan ukse..... sa istud põrandal teleka ees, su sõbrad ümberringi kõik ühtäkki pööravad enda pilgud minu poole. ja ma ei saa oma kätt ukselingilt tõsta! see on lingi külge jäätunud, seisan nagu idioot seal, käsi ukselingil, ei astu sisse ega lähe välja...
häbi hakkab, sulgen kiiresti ukse. seisan seal edasi tobeda tundega, kui ma siia jään ja sa ühel hetkel poodi lähed VÕI EI, kui su sõbrad koju hakkavad minema, see tuleb ju üsna varsti, siis mis ma seisan siin lingi küljes edasi või!?
ma poleks pidanud paigal seisma nii kaua. oleks võinud suvalt sisse kõndida, vaadata, mis saab, või koju minna, sest päevi on ees veel palju. aga ei, mina jäin liiga kauaks mõtlema.
