pühapäev, 25. aprill 2010
kas kõigel peab pealkiri olema?
Istusin rõdul. Tekk oli ümber, sestet tuul oli külm. Sulgesin silmad, üks ja kaks ja kolm, nüüd suur sissehingamine, üks ja kaks ja, hingasin välja. Silmi veel ei avanud, sest muidu oleks kogu maailm sinine tundunud. Sügavale sisse, varbaotsteni välja liikus õhk minu enese sees, tundsin ja nägin ja hingasin välja. Pikalt, rahulikult. Nüüd kiiremini, üks kaks kolm neli kolm kaks üks... ja välja. Avasin silmad. Maailm oligi sinine, nagu ma arvasin. Nägin õhu liikumist silme ees, nägin puude peal täppe ja lõpetasin hingamise.
laupäev, 10. aprill 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)
Mõned inimesed
mõned inimesed iialgi ei muutu torgivad teemasid, mis nendesse ei puutu oma elu elada katsugu ja suutku tunne, nagu mängiksime ikka “Nelja r...
-
Vahepeal jääb mulje, nagu inimesi kutsutaksegi enda juurde selleks, et saada seda head tunnet, mis tekib siis, kui nad lahkuvad. Selline sa...
-
täna öösel ilmnes tõde on mu vanaema rase isal sünnib vend või õde ma saan uue sugulase kuid vanaema pole ammu toonud lapsi ilmale ei tea ka...
-
laman pimedas metsas kus mullane pinnas mõtlen sinust kes sa oled seal linnas siin tumedust matavad tähed mõni alles sünnib, mõni just sureb...