kas kõigel peab pealkiri olema?

Istusin rõdul. Tekk oli ümber, sestet tuul oli külm. Sulgesin silmad, üks ja kaks ja kolm, nüüd suur sissehingamine, üks ja kaks ja, hingasin välja. Silmi veel ei avanud, sest muidu oleks kogu maailm sinine tundunud. Sügavale sisse, varbaotsteni välja liikus õhk minu enese sees, tundsin ja nägin ja hingasin välja. Pikalt, rahulikult. Nüüd kiiremini, üks kaks kolm neli kolm kaks üks... ja välja. Avasin silmad. Maailm oligi sinine, nagu ma arvasin. Nägin õhu liikumist silme ees, nägin puude peal täppe ja lõpetasin hingamise.