Ma heidan murule pikali
koos Sinuga
kastesest märjale rohule
Sinu kõrvale
Päike lehvitab meile oma kullast sõrmedega
selgest sinisest taevast
sama selgest kui see,
et oled siin minuga
Me lebame vaikides,
seda sõnad ei muuda
Isegi kui me ei vaata teineteist,
vaatame samas suunas
Kõik linnud, puud & mardikad
teavad, kes me oleme
& et me oleme siin
ning jätkavad oma laulu loomisest
Ma sulen silmad
sellel murul, Sinu kõrval
ning näen unes,
kuidas loome meie
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Värvid läbi
Kui sügis alan'd jälle pihta lööb laineid vastu kaljusaart ja valgus kustun'd väikeseks Siis alla sajab jälle vihma kuid kui ihkad...
-
Roosilt on langenud viimane õis ning alles on jäänud vaid nupp. Mis minuga ometi juhtuda võis? Olen arglik kui vaikiv nukk. Kui olin veel la...
-
Istun rannas kodu lähedal, mõtlen vaadeldes vaikselt & tasasevalt liikuvaid laineid, et kuidas on elu sedasi läinud. Kuhu on minu elulai...
-
Vahepeal jääb mulje, nagu inimesi kutsutaksegi enda juurde selleks, et saada seda head tunnet, mis tekib siis, kui nad lahkuvad. Selline sa...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaVäga hea.Tõesti!
VastaKustuta