õhtuti on ideaalne

päike paistab mu tuppa tavaliselt hommikuti, kui kell on alles kolm. esialgu on kõik alati nii ilus ja nii soe, et ei tahakski enam kunagi öösel välja minna. kuid ühel hetkel ei suuda enam, palav hakkab, kui igal hommikul ärkan, tekk põrandal, juuksed naha külge kleepunud. ei taha enam päikest oma tuppa. õues ei saa päeviti rahu, igal pool näen, iseenda toas, kuhugi ei ole pääsu... aga kuu paistab mu tuppa tavaliselt öösiti, kui kell on alles kolm. esialgu on alati kõik nii lummav ja nii müstiline. et ei tahaksi enam kunagi päevavalgust näha. kuid ühel hetkel ei suuda enam, külm hakkab.