teisipäev, 21. september 2010

Tere, Helen!

Ma ärkan hommikul üles. Hommik algab minu jaoks kell 3. Lähen kööki ja teen endale teed. Tee sisse panen mett, tavaliselt 2 lusikatäit. Teelusika. Ma olen sellel ajal tavaliselt üksi kodus. Siis ma istun aknast väljapoole ja vaatan aknast sisse. Ma ei näe oma köögis kedagi teist, aga ma näen iseenda peegelpilti. Ja sellest piisab. Me oleme üpris sarnased, ainult et seespool istuv mina on läbipaistev. Läbi selle enda näen ust, millest keegi veel sisse ei astu. Kuid kui astuks, näeks mina teda esimesena. Seespoolne istub ju seljaga. Nii et kõik on minu teha - selle väljaspoolse minu. Vaatan seal köögi aknalaual istuvat iseenda teist kuju ning puudutan oma vasaku nimetissõrmega tema täpselt samasugust sõrme. Kõik on minu kätes. Kui mina naeratan oma seespoolsele minule, naeratab tema vastu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Värvid läbi

Kui sügis alan'd jälle pihta lööb laineid vastu kaljusaart ja valgus kustun'd väikeseks  Siis alla sajab jälle vihma  kuid kui ihkad...