laupäev, 29. mai 2010

hajumine

Istusin metsas pehmel samblal, vaatasin pilvi ja... Kaotasin kõik mõtted oma peast. Imelik, aga mul on neid. Kuulatasin hääli oma peas, lasin neil seal keerelda edasi-tagasi ja tagurpidi, kuni vaigistasin nad täielikult ja viskasin nad minema. Lamasin seal sedasi veel tükk aega. Telefon helises.
kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

Värvid läbi

Kui sügis alan'd jälle pihta lööb laineid vastu kaljusaart ja valgus kustun'd väikeseks  Siis alla sajab jälle vihma  kuid kui ihkad...

  • Hirmukartus
    Roosilt on langenud viimane õis ning alles on jäänud vaid nupp. Mis minuga ometi juhtuda võis? Olen arglik kui vaikiv nukk. Kui olin veel la...
  • ?
    Istun rannas kodu lähedal, mõtlen vaadeldes vaikselt & tasasevalt liikuvaid laineid, et kuidas on elu sedasi läinud. Kuhu on minu elulai...
  • esimene kord
    Vahepeal jääb mulje, nagu inimesi kutsutaksegi enda juurde selleks, et saada seda head tunnet, mis tekib siis, kui nad lahkuvad. Selline sa...