bipolarbear

Sada tuhat aastat kiiresti läbi aja näen sõdu näen valu näen surnuid näen leina näen jumalast lohutust otsivaid inimrususid pärast suurt katastroofi, ei jumal ei loonud inimest inimene lõi jumala ja näen helgelt ebaselget kahvaturohelist udupilve, kurameerin mõtlen paljust, mõtlen hetkest, mõtlen eilsest ja homsest ja üldse, ei mõtlegi hetkeks ja mõtlen et milleks mõelda kui tilgun läbi tihedalt augustatud sõela kui hingan ebaselget helget kahvaturohelist udukogu ja kogu udu on järsku hajun'd ja ma tajun, et ma tahan tagasi sinna, aga praegu ei saa veel minna. võib-olla homme.